"Avatud Südamega Koju"
// Olgu need laulud Sulle selleks, et saaksid tulla avatud südamega Koju...
Täieliku andumuse, armastuse ja austusega - Sinu ligimene Vaikuses! //
Ühel hetkel hakkas hing end väljendama...
Need laulud on sündinud, kasvanud Armastuse Olemusest ja võiksid vabalt kõnetada Sinu südant. Iga sõna, iga noot, iga kõla, iga toon Siin on pühendatud Sulle.
Siin kõlavate laulude lihtsakoeline helipilt aitab esile tuua Vaikust, mis on taustaks kui ka sisuks kogu muusikale. Loodan, et Sa leiad Ajatuse ning unustad Hetkeks iseenda!
Tänan südamest Sind, kes Sa oled, avad, armastad, toetad ja julgustad!
1) Laulud Sulle
Kas ma võin sulle kinkida ühe laulu, mis on kirja pandud ja teostatud?
Kuid mitte minu kaudu ta avaldus, ta on kusagilt ja mitte-kuskilt eostatud /
Seepärast nüüd ma siin olengi Su ees nii alandlik, nii kaitstud,
et kirja panna Sulle need ohverdused - kanaldatud ühesugusest, magusalt maitstud /
RF: Sulle on kõik need laulud, neid on au Sulle laulda - au Sulle laulda,
sest kõik see on Sinu kaudu, midagi, mis ei lähe iial hauda /
Sulle see laul on kingitud, sest see on ta minulegi (kingitus).
Olen siin, et laotada need ilmingud Sinu algupärase Olemuseni /
Sulle nüüd toon selle laulu Sina mu hingepõhja valdad.
Sina, sa täidad kõik augud, niisutad kuivanud kaldad /
(Tahan laulda Armastusele Sinu sees, laul Armastusele Sinu sees, /
Seepärast nüüd ma Siin olengi Su ees, et laulda Armastusele Sinu sees)
2) Püüan
RF: Püüan leida indu edasi minemiseks, muidu ei saa ma jagada seda, mis andmiseks
Püüd on leitav jõuna enda sees. Innustav püüdlus pole mõeldud peitmiseks /
Nüüd ma olen Siin ja „ootan”, maja tühjuses. Mahukaks teinud sissekäigu elamiseks
Käed avatud, peod pehmed, rind tukslemiseks - nii tuleb jõud, mida vajan läbi vedamiseks.
Paitan ja koputan õrnalt ukseesisel. Nii leebe, kartes vaid Loojat tõeliselt
Kas sa aitad? - ma küsin, küll Ta vastab, eks? - mõned küsimused polegi sõnadega vastamiseks./
Ma tunnen, et püüdlemine on ära tasunud, see tasu on taevalik, pole maa peal kasutu
Näita mulle vabat hinge, kes pääsenud valutult? ole puhas, siiras ja oota, hoides südamevarandust /
Püüda ei saa midagi, mis pole püüdmiseks. Hüüda pole mõtet seda, mis pole hüüdmiseks
Nüüd ma tean, me polegi mujal kui Nüüdises. Süda on rõõmus, kui loobud hinge müümisest.
3) Üllatusi varuks
RF: Elul on meie jaoks üllatusi varuks, mis avalduvad neile, kes lisa ei palu
piisavalt on valu, mis toovad esile neid samu üllatusi, mis on sul ligimestele varuks /
Kes varub see headuses elab. Hooles hoides kannatlikkust. Meeles hoides järjepidevust.
Alatine tagavara meis elab /
Kui tunnetadki ja näed eespool tulemas midagi, mis on sama kindel kui see püsivalt kõlav heli.
Siis ära end kõhklustega eksita ega aja segi, et see pole mina, kes selle tegi /
Üllatus avaldub, kui seda ei oota, ega aja taga, ega selle järel rooma
su teele satub ligimene, kes on saadetud tooma sulle õppetundi, mis ei ole võrreldav ühegi looga
4) AED
RF: Meie eluruum on aed, Aed, mida harida hoolsalt ja kui oma töö on teinud aeg,
Allikas vulinal selles voolab. /
Selles aias on lõputud laed, tähed läbi selle sööstavad hoogsalt.
Seda aeda harib järjepidev vaev, Tunnete tunne tuntavalt voogab /
RF2: Meie eluruum on aed, Aed, mida täidab vaid naer.
Rõõmukilked ja kadunud aeg - lootmata viljadele tasub ära vaev /
Meie eluruum on üksik saar, mida vahel külastab külalise paat.
Vesi saare umber, taevas vikerkaar, taevakehadeni juhtima pead nad (eksinud külalised, nimekad) /
Ruum ei hõlma vaid elu ega surma, vaid midagi mida kaks silma ei seleta.
Ruum on kõiges, kõikjal, kõigi hulgas. See, Vaikus ja soe surin, mida minema ei peleta!
5) Pisarate orust leppimise kaldani (idee läbi A.Grüni)
Läbime pisarate orud, nutame vihast ja valust. Lubame olla endal orvud, kes oma elulugu talub
Lepituse kallas paistab teispool andestuse silda. Jumal sind hoolega paitab, silub sinu kalda pinda /
Pisarate orust läbi leppimise kaldani. Süü ja häbi andestuse jõuväljas hävib.
Jumal orge ja kaldaid üdini valvab Siin, sul on oma lugu, oma rütm, et vallutada Armumägi
(ArmuVägi läbib kõik) /
Lahtikärisenud haavad paranevad pärliteks. Jalge alla trambitud kaldad sulle ei jää päriseks
Kes kabuhirmus ei väriseks, ei osutuks ka julgeks. Hetk hetkele on järgmiseks, maha jäta pisaratest tulev.
/ Pisarate orust minnes läbi on Sinu, igaveseks, leppimise vägi /
6) Ikka olen Siin
Ikka olen siin ja seisan püsti, elus ja terve mitte katki
Kogu teekond siiani arenguga ühtind, seesmisest jõust ei lase lahti
/ RF: Päikesetõus on mu silmis, ei hoiagi peast enam kinni
Elu vaadelda on hea istepingilt. Kui usud, elu hoiab Sindki (ainult siis kui ruumi jätkub Armastusele) /
Tee ei lohuta seda, kes lonkab. Sirge ning otse on edumeel
Tee ruumi armastusele, Tõuse, kukkudes saad teise võimaluse
/ Ikka olen Siin, pühas paigas, istun, muhelen ja naudin vaadet
Kui näed, et vead endaga vägikaigast, siis säilib aardena igavene aade
7) Olen õrn kui ma ütlen
RF: Olen õrn kui ma ütlen, öelda saan vaid ühte. Ei loobi sõnu tühje. Tunnet täis See - mida ütlen? /
Hea mõte tuleb südameist, ütlematagi vahva. Mis pärit looduse sugemeist, Tõde ei saa ära katta.
Mõistmist üha õhkab meist, tunned Sedagi ütlemata. Kõik toetab Tõe ütlemist, iialgi südamering ei lakka.
/ Ole õrn kui puutud õrnust. Ole tõene kui sulad tõtt /
Olen õrn, samas tugev seal kuskohast tõesõnu tuleb. Kaitseb meie huve südamete ühendatud suhe.
Avab mitmeid krigisevaid luuke meie ühise vestluse tuluke.
Ütleb õrnu sõnu suuke tugeva tundega kokkupuutes. /
8) Tule kuidas tahad
RF: Täitmatu isu, mõnda meist kisub, aga tule kuidas tahad.
Sisetunde kohaselt ei kisu nihu - mine ja tule, kuidas sisetunne tahab /
Lähed ja tuled häälega, vankriga või kahe rattaga, aga vältimatut kuuled häälekalt. Tuled, sest siseselt tahad/
Tahtmatul puuduvad takistused, nii rändamegi kõik me Kodu poole.
Peaasi, et sa hea tundega tuled, nii õilsat rahumeelt ligidale toome /
Täitmatu isu kardab teha vigu aga tule kuidas tahad (rändaja).
Sisetunne pole see, kes kisub nihu mine ja tule - rändame läbi aja
9) Küünal
RF:Igas ühes meis leegitseb küünal, mille Looja on süüdand.
Ja kui ära seda puhkuda püüda, ei jää sa sugugi süüta.
Nüüd süüta, nüüd süüta küünal, kustuda ei lase sel nüüd ma.
Pole jõudu, mis armastust suudaks lüüa, küünlavalgus paitab südant/
Sul on tiivad, mida armastus toidab. Kustumatu küünal tuleb alles hoida.
Tuuleiil puhub, tuld kustutab või toidab? Küünlavalgel lööb Püha Lõke koitma
10) Nähtamatu muusika
RF1: See, mida ei saa näha on tähtsam, kui see, mida näed sa kahe palja silmaga /
Meil on ruum, millena end saab tunda. Vaikus, mis ühendab mind meloodiaga.
See on muusika nootide hulgas avaldumas osakestes harmooniana/
Nähtamatu on muusika, mis kõiki paneb ühena tundma.
Selle taustal kõlavad tuurid, ja vaikiv ruum, tähtsam on kullast /
Rf2:Nähtamatu muusika on ruumikas. Meie vahel vaikusena luusib ta.
Sellest sündis ja sinna see suubub ka teda võrrelda ei saa kuulduga./
Väline vaikus on sees hästi tasa, kui seda tahad tunda, ole aga vaga.
Täpselt nii selle olemuse tabad lärm ja asjad ei saa teda lämmatada/
Mis käega pole katsutav on ülioluline, hindamatu, nähtamatu, ühemõõtmeline.
Selle tunne on soojalt päikeseline pole raskust, pole tahku,ega ummistavat vine (läbipaistev, ülimuusikaline)
11) Hinged kohalolus kohtuvad
Siin õhtu jõuab kaldale ning hommik tärkab valvsale.
Inspiratsiooniga siit algame, antud ühisloomet valdame /
RF: Hinged kohalolus kohtuvad, ühenduvad korraks ja kauaks.
Kohtumiste kallas ei lõppe õhtuga, sest südamlikkus eemaloleku hauaks /
Kaldal kokku lepitakse põhiline, kohalolus kokku saadakse.
Siiralt kokku tullakse õilsa nimel ligimeses endale otsa vaadates /
Hinged kohalolus kohtuvad, sügavustes tahavad tutvuda.
Tõelist unistust kahtlus ei kohuta, vaid armastus aitab Sul uskuda /
Igas paigas oluline on hingeelu. Armastus vundamendiks meile kõigile.
Valmis üles ehitama ole uus elu, õhtu jäta kaldale, hommik saabub kõigile!